Eesti English Русский
Liitu uudiskirjaga
Teie nimi:
E-mail:

Päiksenälg algab ajust

Kui päiksevalgus siseneb silmadesse, siis ei lähe see mitte ainult nägemiskeskusesse vaid ka aju hüpotalaamusesse.

Hüpotalaamus on ajus sedavõrd tähtis osa, et teda nimetatakse aju ajuks.Ta kontrollib osa närvisüsteemist, mis reguleerib keha automaatseid ja metaboolseid protsesse. Hüpotalaamus kontrollib keha temperatuuri, nälga, vee tasakaalu, vererõhku. Ta ühendab närvisüsteemi endokriinsüsteemiga.

Lisaks kontrollib ta keha peamist nääret ajuripatsit, mis eritab paljusid eluvajalikke hormoone. Hüpotalaamus algatab kehas stressrireaktsiooni, mõjutab meie emotsioone, kontrollib immunsüsteemi.

Meie "kehakellas" hüpotalaamuses on väikesed pisikesed keskused. Kehakell kontrollib ööpäevast valguse ja pimeduse rütmi.

Valgustundlikud rütmid ei ole tänapäeva inimkonna leiutis.Need on meisse bioloogiliselt sisse ehitatud Emakese Paa poolt.

Kõik,  mis neid rütme häirib, näiteks päikesevalguse puudumine, on  keha funktsioneerimise võimele kaugele ulatuvad tagajärjed.


See selgitab miks päikese valgus - kõige efektiivsem kehakella reguleerija - aitab ajavööndivahetusest tekkinud väsimusest üle saada.

On huvitav, et aastal 1998 teadlased avastasid, et kehakella on võimalik lähtestada lastes eredat päiksevalgust põlveõndlatesse. See näitab, et naha erinevad piirkonnad on päiksevalgusele vastuvõtlikud, just nagu on retina silmades. Teadlased järeldasid, et kehal võib olla rohkem kui üks kehakell, kuigi silmad võivad olla kõige tähtsam teekond, mis tunnetab öö ja päeva vaheldumist.

Kehakella kontrollkeskus hüpotalaamuses on ühendatud käbinäärmega, mida peetakse keha valgusmeetriks. Käbinääre eritab ülitähtsat hormooni nimega melatoniin.

Melatoniin ehk "talveune hormoon" tõuseb, kui päiksevalgus väheneb. See selgitab väsimust, mis tekkib päevade lühenedes ja hallide vihmaste päevadega, kui kell on alles 4. Ja see selgitab, miks unetutel melatoniinitase on madal.

Serotoniin ehk "elevusehormoon" tõuseb samuti ereda päikesega päevadel.